Mii lea álbmotválljejuvvon?

Álbmotválljejuvvon leat ovddasteaddjit geat leat jienastuvvon ássiiguin válggas ja danin ovddastit álbmoga álbmotválljejuvvon ásahusa bokte. Dán oahpaheaddjebagadusas mii muitalat báikkálaš álbmotválljejuvvomiid birra. Sii leat geat lea jienastuvvon ovddastit báikkálaš válggaid bokte ja danin ovddastit ássiid gielddastivrras ja fylkkadikkis. Báikkálaš álbmotválljejuvvon fátmmastuvvojit maiddái daid láhkageatnegas ráđiid, earet eará nuoraidráđi. Sii leat válljejuvvon

Vaššás cealkimušat álbmotválljejuvvomii vuostá – lea go dat áitta báikkálašdemokratija vuostá? oahppit galget oahppat movt vaššás cealkámušat sáhttet leat áitta báikkálašdemokratija vuostá.


Oahpaheaddjebagadus lea 10.luohká oahppiide- ja joatkkaskuvlla oahppiide.

Lenkeblokk Icon Oahpahhaddjebagadus

CEALKKAFRIDDJAVUOHTA JA DEMOKRATIJA

Demokratija dovdamearkkat leat earet eará ahte olmmošvuoigatvuođat vuhtii váldojuvvojit. Cealkinfriddjavuohta lea olmmošvuoigatvuohta ja váldo dovdamearka demokratijas. Cealkinfriddjavuođa haga, ii leat demokratija! Man stuoris lea cealkinfriddjavuođa ráját ja movt dat váikkuha demokratija ja movt leat dákkár namuheamit šaddan ná dábálaš?
 
Cealkinfriddjavuohta mearkkaša ahte dus lea riekti lohkat maid oaivvildat, muhto maiddái riekti ohcat ja vuostáváldit earáid oaiviliid (Vuođđoláhka § 100).

Cealkinfriddjavuohta guoská buohkaide demokratijas.

Dán oktavuođas mii bidjat deattu makkár oktavuohta lea gaskkal ássiid ja álbmotválljejuvvomiin.


Illustrašuvdna: Shutterstock

ÁssitàÁlbmotválljejuvvon: Demokratija mearkkaša álbmotstivren, sin ovddas ja singuin ovttas, danin lea dehálaš ahte sii guhte stivrejit álbmoga ovddas, dihtet maid ássit oaivvildit. Cealkinfriddjavuođa haga eai sáhte ássit gulahallat ahte sii eai leat ovttaoaivilis politihkáriiguin. Don leat vissa oaidnán govaid gos olbmot biddjojuvvojit giddagassii politiijas danin go sii eai leat ovttaoaivilis riika stivrejeaddjiiguin, dahje olbmot fertejit báhtarit danin go sii fallehuvvojit sin politihkálaš oaiviliid dihte. Diekkár dilálašvuođas ii váldo cealkinfriddjavuohta duođas ja demokratija áitojuvvo.

ÁlbmotválljejuvvonàÁssit: Nuppi bealis áššis de addá cealkinfriddjavuohta vejolašvuođa politihkáriide searvat álmmolaš debáhtaide ja politihkálaš digaštallamiidda. Cealkinfriddjavuohta lea dehálaš danin go dalle olmmoš sáhttá dadjat juste dan maid oaivvilda, ja leat soabatmeahttun eanetloguin ja čájehit su politihkálaš čuožžunsaji čielgasit. Sii leat ovdagovat álmmolašdebáhtain.

Reflekšuvdna:

Rahkat joavkku ja háleš joavkkuin lehpet go dii geavahan cealkinfriddjavuođa muitalit din oaivila. Kánske don leat posten du oaivila sosiála mediain, oasálastán demonstrašuvnnas dahje čállán lohkkičállosa? Dahje leat go don kánske politihkálaččat aktiiva muhtin bellodagas dahje čohkkát makkárge nuoraidráđis?

CEALKINFRIDDJAVUOHTA VAIL VAŠŠÁS CEALKIMUŠAT?

Lea dárbbašlas ahte demokratija muitala sin oaiviliid ja ahte mis lea riekti dan dahkat. Muhto muhtimin de olbmot celket cealkimušaid mat leat vaššái sin vuostá geainna eai leat ovttaoaivilis. Dát gohčoduvvo vaššás cealkámušat ja sáhttá leat lobiheapme ráŋggáštuslágas paragraf 185.
 
Cealkinfriddjavuohta ii leat dasto eandalit.
 
Muitte! Leat ollu cealkámušat mat sáhttet leat loavkašuhttin dahje váivi, váikko go ii leat lobiheapme.

Reflekšuvdna

Smiehta ahte don leat álbmotválljejuvvon du gielddas ja dus lea danin vejolašvuohta ovddidit dan politihka mainna don leat ovttaoaivilis. Kánske don háliidat hukset ođđa válaštallanhárji dahje nuoraidsearveviesu du gielddas. Dahje kánske don háliidat ahte dearvvašvuođaguovddáš nuoraide galgá viiddidit sin rahpanáiggi. Go leat álbmotválljejuvvon de ferte dávjá muitalit maid oaivvilda áššiiguin gos olusat eai leat dutnje ovttaoaivilis. Kánske ođđa válaštallanhárji dahká ahte ferte eará diŋggaid bidjat eret mas olusat beroštit.

  • Movt livččii du váikkuhit oažžut dákkár čielggadeami nie movt videos oidno, ja maid livččet dahkat?

 


Illustrašuvdna: Shutterstock

Movt reagerejit báikkálaš álbmotválljejuvvomat vaššás cealkámušaide?

Konsekveanssat vaššás dadjamusain sáhttet addit...

 

  • Njealljis logis leat vásihan vaššás cealkámušaid ja sii leat dan dihte rievdadan makkár áššiiguin sii háliidit muitalit sin oaiviliid danin go sii ballet vaši vásihit ođđasit.
  • Máŋggas eai viša bálkáhit (32%) ja mahkaluššet váldit beali áššis (26%)
  • 24% geahpedit sosiála doaimmaid ja sosiála media geavaheami
  • Bealli sis geat láhttenvuogi rievdadit leat smiehttan heaitit politihkain, ja 15% heitet

(Logut leat vižžon hhv Ipsos 2019 ja Telemarksforskning 2022)

 

Reflekšuvdnagážaldagat

  • Manin galgá leat erenoamáš váttis báikkálaš álbmotválljejuvvomii vuostáváldit vaši?
  • Makkár guhkesáigásaš konsekveanssat leat dáid vaššás cealkámušain álbmotválljejuvvomii vuostá?
  • Muitte ahte álbmotválljejuvvon galgá doaibmat dego ovddasteaddji buohkaid ovddas gielddas ja danin galggašii govvidit agi, sohkabeali ja etnisitehta jna. gieldda ássiide.
  • Gos manná rádjá gaskal mii lea cealkinfriddjavuohta ja mi i lea vašši? Definere mii lea vaššás cealkámušat veahkkeneavvuid haga. Mii ferte doallat deaivásit ovdalgo lea vaššás cealkámuš? Smiehta sisdoalu cealkámušas ja geasa dat guoská!

Dihtet go ahte dat ii gávdno universála definišuvdna vaššás cealkámušaide.

Muhto leat dattege definišuvnnat mat geavahuvvojit...

 

Vašši definerejuvvo dán láhkai ráŋggáštuslágas: “Vealaheapmi dahje vaššás cealkámušat mearkkaša go muhtin áitá muhtima, dahje ovddida vaši, oaguha dahje badjelgeahččá gean nu dáid sivaid dihte

a) liikeivnni dahje nášuvnnalaš dahje etnisitehta,
b) oskku dahje eallinoainnu,
c) seksualitehta,
d) sohkabealegullevašvuođa, dahje
e) doaimmashehttejuvvon sivaid dihte.”

Mánáid-, nuoraid- ja bearašdirektoráhtta lohká: “Vaššás cealkámušat spiehkkastit negatiiva cealkámušain dan láhkai ahte sii njuolgga dahje eahpenjuolgat gaskkustit sáttasániid stuorra joavkku badjel”. Dásseárvu- ja vealahanáittardeaddjit namuhit ahte cealkámušat mat leat várálaš, stigmatiserende, nedverdige ja trakasserende maiddái vaššás cealkámuššan.

Reflekšuvdnagážaldagat

Died definišuvnnaid bokte ii leat nu álki bidjat rájá mii lea cealkinfriddjavuohta ja mii lea vašši. Ferte muhtimin dan mearridit alimusrievttis, danin go sii mearridit movt lága galgá dulkot.

  • Maid dii smiehttabehtet dán definišuvnna birra? Lei go dat eará láhkai go dat mainna lehpet bargan?
  • Dii galgabehtet dál dulkot muhtin cealkámušaid. Digaštallabehtet joavkkus lea go dát cealkinfriddjavuohta dahje vašši. Digaštallabehtet ráŋggáštuslága paragraf 185 vuođul.

Cealkámušat riekteásahusas leamašan.

Vižžon ffv Politijás 2015 ja Alimusrievttis 2020.

Vuolábealde mii oaidnit ovdamearkkaid mat čájehit ahte cealkinfriddjavuohta faŋuha guhkás. Ferte leat oalle vearrái ovdal go šláddjejit rievttis dego vaššás dadjamuššan, ja eanaš cealkin sosiála mediain dahje álmmolaš lánjain hárve árvvoštallo riektevuogádagas.


ILLUSTRAŠUVDNA: Shutterstock

  • «Fandens svarte avkom reis tilbake til Somalia og blir der din korrupte kakerlakk»
    Cealkámuš FaceBookas vižžon. Son guhte dán cealkámuša oččui lei aktiiva servodatdigaštalli, 20 jagi boaris ja Somalias eret.

  • «fordømrade svineri denne satans islam kulten»
    Cealkámuš FaceBookas vižžon.

  • «Så vil vi gjerne oppfordre alle kristne – de som virkelig tror på Gud å bryte denne djevelske makten som homofilien representerer i dette land. Og vi vil også be om at alle som representerer denne åndsretning blir fjernet fra ledende stillinger i landet vårt ...»
    Pastor logai dán kristtalaš lagasrádios.

  • «... jødene er hovedfienden, de har drept vårt folk, de er ondskapsfulle mordere. De er ikke mennesker, de er parasitter som skal renskes ut ...»
    Organisašuvnna ásaheaddji Vigrid logai dán VG jearahallamis

  • «kem som stoler på samerne? Spik... Nei ingen, ikke en ærlig same...» «Hallo dem hører heime på viddah... Ikke her med den latterlige klovne draktan dem fær å vasa i» og «...bi så fette provosert på disse same jævlan. Burde ha bedt dem reise til h...»
    Oassi ovtta dieđus vižžon FaceBookas

Maid oaivvilda Alimusriekti?

Dát lea vižžon Politijás 2015:is ja Alimusrievttis 2020:is.

 

  • Nr. 1: Alimusriekti kategorisere dán dego vaššás cealkámuššan danin go cealkámuš lea olbmo liikeivnni ja etnisitehta birra sáhka. Lea servodatdigaštalli olmmošárvvu birra sáhka.

  • Nr. 2: kategoriserejuvvo dego juoga mas lea ráŋggáštusvuolos diggegottis, muhto lágamánniriekti oaivvildii ahte cealkinfriddjavuohta suddje dán, vaikko go lei váivi.

  • Nr. 3: Cealkámuš gos čuožžu ahte “homofiilat eai galggá jođihit maidege” kategoriserejuvvo dego vaššin Alimusrievttis. Eará, nie movt njuolgga sitáhtat biibalis eai váldo vuhtii ráŋggáštuslágas.

  • Nr. 4: kategoriserejuvvo dego vaššás cealkámuš Alimusrievttis. Danin go cealkámuš hásttuha integriteahttaloavkkideame ja roavis badjelgeahččanvuohta dán olbmo olmmošárvvus.

  • Nr.5: kategoriserejuvvo dego vaššás cealkámuš Sállto diggegottis ja Hálogalandda lágamánneriekti ledje das ovttaoaivilis.  

     


Runar Myrnes Balto, medlem av Sametinget

Reflekšuvdnagážaldagat

  • Movt sáhttet vaššás cealkámušat, vaikko go eai leat lobiheame, váikkuhit álmmolaš debáhtta ja son guhte dán vuostáváldá?
  • Jáhkat og don ahte sosiála media geavahepmi lea sivvan a hte manin gávdno nu ollu vašši álbmotválljejevvomii vuos tá? Jus juo, manin ja movt?
  • Digaštala manin joavkkut álbmoválljejuvvomiin vá sihit eanet vaši áitaga og earát?

JOAVKKUT MAT VÁSIHIT DAHJE LEAT SUOJEHEAME VAŠŠÁS CEALKÁMUŠAIDE EANET GO EARÁT

Dihto joavkkut vásihit ja leat eanet uhkiduvvon vaššás dadjamusaide...

 

  • Nuorra ollesolbmot
  • Ii leat erehus gaskal nissonolbmo ja almmáiolbmos, muhto vašši nissonolbmuid vuostá ožžot stuorát konsekveanssaid
  • Nuorra nissinolbmot vuollil 30 jagi ja almmáiolbmot gaskal 30 ja 40 jagi leat buot eanemusat suojeheame vaššás cealkámušaide.
  • Frp-politihkárat vásihit dan eanet go eará politihkárat eará bellodagain.

(Vižžon hhv Ipsos 2019 ja Telemarksforskning 2022)

Reflekšuvdnagážaldagat

  • ​Movt sáhttet vaššás cealkámušat, vaikko go eai leat lobiheame, váikkuhit álmmolaš debáhtta ja son guhte dán vuostáváldá?
  • Jáhkat og don ahte sosiála media geavaheapmi lea sivvan a hte manin gávdno nu ollu vašši álbmotválljejuvvomii vuos tá? Jus juo, manin ja movt?
  • Digaštala manin muhtin joavkkut álbmoválljuvvomiin vá sihit eanet vaši ja áitaga og earát?

Lassi áigi?

  • Maid sáhtat don dahkat ahte álbmotválljen olbmot eai vásit vaši?
  • Movt lea buoremusat gulahallat go ii leat ovttaoaivilis?

Neaktin: Juoge guokte joavkkuid, ovtta joavkkus sii háliidit skuvllabiktasiid ja nubbi joavku eai háliit skuvllabiktasiid. Dahkaluddabehtet ahte don duođai oaivvildat du ášši ja ahte don it leat ii fal it veháš ge ovttaoaivilis dan nuppi joavkkuin.

 

Vejolašvuohta: Loga kommentáraid mat leat čállon sosiála mediain, ja árvvoštala movt livččii sáhttit dáid čállit eará láhkai, áššálaš vuohkai.

 

  • Digaštala plenumas: Movt sáhttá kommuniseret ahte don it leat ovttaoaivilis áššálaš vuohkai?